Tehnoloogia ja lapsed. Võimalused, ohud ja turvalisus.

images

Tänapäeva ühiskond on interneti ühiskond ning minu arvamuse kohaselt ei peaks olema kõneall mitte, kas lapsed peaksid tehnoloogiat tabrima või mitte, vaid kuidas õigesti rakendada tehnoloogiat, et see toetaks laste mitmekülgset arengut. Kõige suuremaks probleemiks on vanemate ja ka lasteaia õpetajate ebapiisavad teadmised tehnoloogias. Kui täiskasvanud ei valda teemat, siis ei oska nad ka lapsi juhendada ja näha tehnologia ohukohti. Siit tulebki välja probleem, kus lapsed tarbivad näiteks meediat  ilma eelneva täiskasvanu poolt tehtud selekteerinuguta. Tihtipeale koduses keskkonnas on laste peamiseks kokkupuuteks internetiga Youtube kanalilt videote vaatamine. Alates Peppa multifilmidest kuni üllatusmunade avamiseni. Samas on Youtubes suur oht ka lastel sattuda sobimatute ja vägivaldsete videoteni.  Liialt aktiivne ja vanusepoolest sobimatu tarbimine tekitab aga lastel sotsiaalseid probleeme, põhjustab agressiivset käitumist ja avaldab kindlasti ka mõju laste väärtushinnangute ja käitumismustrite kujunemisele. Kui lapsed veedavad internetis või televiisorit vaadates mitemeid tunde päevas, siis vaieldamatult see mõjutab tugevalt nende arengut. Laste sõnavara ja sotsiaalne käitumine on esmased arnegukohad, mis kannatavad.   Siinkohal arvan, et tähelepanu tuleks pöörata  vanemate harimisele tehnoloogia valdkonnas. Teha  kättesaadavaks info erinevate lastele sobivate infokanalite kohta. Lasteaedades võiks läbi viia ka lastevanematele infotunde, kus nendel teemadel eksperdid räägiksid.

Ka lasteaia õpetajaid tuleks regulaalselt koolitada tehnoloogia valdkonnas. Et nad oleksid kompetentsed nii oma igapäevatöös lastega tehnoloogiavahendeid kasutama, kui ka lastevanemaid nõustama, milliseid allikaid kodus koos lastega kasutada.

 Minu arvamusel peaks lasteaedades lapsed  tehnoloogiavahenditega mõtetsatud ja eesmärgipärase tegevuse käigus kokku puutuma ja see peaks olema õppetegevuse loomulikuks osaks. Tehnoloogia kasutamine õppe-ja kasvatustöös aitab kaasa tänapäeval vajalike oskuste arendamisel ning lapsed on kooli minemise ajaks omandanud juba algteadmised tehnoloogia valdkonnas. Õppe- ja kasvatustegevustes on vajalik kasutada erinevaid tehnoloogiavahendeid, kuid neid vahendeid tuleb kasutada lõimituna teiste tegevustega. Et ei jääks varju laste suhtlemisoskuste ja loovuse arendamine. Täna paljud lapsed ei oska mängida – neil ei tule ühtegi “head mõtet”. Kui lastele pakutakse vaid tehnoloogiat ja valmis produkte on nende areng päristud.  Ja see seab ohtu laste algatusvõime ja loomingulise mõtlemise arengu, mille tulemusena hilisemas elus on neid keerulisem hakkama saada, sest tänapäeva ühiskond vajab inimesi, kes julgevad tulla välja uute ideedega ja julgevad katsetada ja põruda ning uuesti taas proovida.

Lastele mõeldud tehnoloogia kasutamise protsess peab olema mänguline, lastele huvipakkuv. Ka interneti ohtlikkust tuleb lastele mänguliselt selgitada. Teema käsitlemine peab olema lapsest huvist lähtuv.  Meediakanalite sisu tutvustamise kõrval tuleks lastele tutvustada ka tehnoloogia kasutamise põhimõtteid. Mis on normid, reeglid?  Mis on eetiline käitumine internetis jne.  Kui selle õpetusega algust teha juba lasteaias, siis saaks ehk vähendada ka täna väga aktuaalset probleemi – küberkiusamist.  Kui lapsele on juba lasteaias mänguliselt õppides sisse harjunud käitumisnormid, et nii nagu on käitumisnormid kui me inimestega reaalselt kohtume on  need normid olemas  ka internetis käitudes.

Kokkuvõtteks võin öelda, et tehnoloogiast tuleb teha sõber mitte vaenlane. Tuleb näha võimalusi, mida tehnoloogia pakub. Täna on laste stardiplatvorm elus juba selline, kus infot tuleb väga palju ja info kättesaamine on kiire. Lastele tuleb luua keskkond, kus nad saavad oma uudishimu rakendada ja seda ka tehnoloogia valdkonnas. Kui me ei tea, mis see arvutimaailm on, siis tuleks kasvõi alustada sellest, et võtta vana arvuti ja see lastega lahti lammutada ja vaadata, mis arvuti sees reaalselt on ja siis sealt edasi juba hakata uurima mis on internet ja mis infot me sealt saame, kuidas me seda sealt saame ja mida me selle infoga teeme.

 

Kasutatud kirjandus:

K. Vinter, A.Siibak, K.Kruuse Meedia mõjud ja meediakasvatus koolieelses eas.  http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/4_2010/lugu2.pdf

 

Leave a comment